Programm

PÄEVAJUHT

MODERAATOR

Põgenikekriisi probleemid ELis: sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid

Viimaste aastakümnete jooksul on Euroopa seisnud silmitsi mitme rändelainega, mistõttu sisserändajate sotsiaalne ja majanduslik integratsioon on püsinud poliitikute ja teadlaste tähelepanu keskpunktis kohalikul, riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil. Kogutud uurimismaterjal võimaldab mõista õppetunde ja tuvastada edu või ebaõnnestumise põhjuseid. Samas on igal rändelainel, sealhulgas Ukrainas toimuvast sõjast põhjustatul, oma eripärad, mistõttu tuleb olla ettevaatlik varasemate kogemuste põhjal üldistuste tegemisega, samuti hoiduda sama lahenduse kasutamisest igas olukorras. Ettekandes keskendutakse sundrändajate sotsiaalmajanduslikule integratsioonile ning Ukraina põgenike eripäradele, nende jaotumismustritele ELi riikides, integreerumisele ja tagasipöördumise väljavaadetele.

Rootsi keele oskus – keeleoskuse roll integratsiooni tugiprojektis

Keeleoskust on sageli nimetatud sisserändajate eduka integratsiooni võtmeks tööturule ja ühiskonda. Kuid arusaam sellest, mis on keeleoskus ja missugune on nõutav tase, kipub aja jooksul muutuma. Olenevalt kontekstist ja sisserändajatele esitatavatest nõudmistest on need mõisted sageli ebaselged. Ettekandes tuuakse näitena tööhõiveprojekt, kus keeleoskus tõusis keskseks teemaks, tuues kaasa uued tegevused ja sihtrühma määratlemise. Uuringu materjal põhineb kvalitatiivsel, pikaajalisel väliuuringul, mis hõlmas intervjuusid ja vaatlusi. Uuringus jõutakse järeldusele, et mõiste ’keeleoskus’ tähendus on ebamäärane, see võib jääda mitmetähenduslikuks ja mitmeti tõlgendatavaks, samal ajal kui keeleoskuse nõuded muutuvad klassifitseerimise aluseks.

Bosnialaste integratsioon – teel edasi

Bosnia ja Hertsegoviina diasporaa olulised verstapostid on kolm rändelainet Saksamaale: 1920ndate aastate rändelaine ja esimene võõrtööliste programm, 1990ndate rändekriis ja tänapäev, kus enamasti on tegu tööjõurändega. Migratsioonivoolus mõjutasid Bosnia ja Hertsegoviina väljarännet erinevad tegurid. Kuidas mõjutab pandeemia nagu näiteks COVID-19 neid migratsioone? Ettekandes vaadeldakse nii Bosnia ja Hertsegoviina kodanike kui ka diasporaa hoiakuid, eelarvamusi ja seisukohti migratsiooni suhtes.

Vajadused, kavatsused ja ümberasustatud elanikkonna integratsiooni väljakutsed.

IOM-i rände jälgimise maatriksi (DTM) abil on IOM läbi viinud küsitlusi ümberasumise mustrite, vajaduste ja kavatsuste kohta. Ukrainaga vahetult piirnevates riikides aktiveeriti DTM 2022. aasta märtsis. Vahepeal on IOM kogunud andmeid üheteistkümnes riigis, mis on 5 kaasatud Ukraina piirkondlikku reageerimiskavasse 2023. aastaks: kuus Ukraina naaberriiki (Valgevene, Ungari, Poola, Moldova, Rumeenia ja Slovakkia) ning viis riiki, mida Ukraina põgenike saabumine on eriti mõjutanud (Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Läti ja Leedu). Ettekanne käsitleb peamisi tegureid, mis on iseloomulikud nendes riikides viibivatele Ukraina põgenikele, ning tutvustab sekkumisvaldkondi, mis on seotud ümberasustatud elanikkonna sotsiaalmajandusliku kaasamisega.

MODERAATOR

Ukraina sõjapõgenike sotsiaalne integratsioon Šveitsis 2022. aasta märtsist: struktuursed probleemid, kasutamata võimalused ja lahendusteed

Umbes 80 000 Ukraina põgenikku on viimase pooleteise aasta jooksul saanud Šveitsis ajutise kaitse staatuse, neist kaks kolmandikku on naised. Suurel osal täiskasvanud põgenikest on kõrgharidus ja töökogemus, mis vastab praegusele oskustööliste puudusele Šveitsis. Sellegipoolest on Ukraina sõjapõgenike tööhõive määr 2023. aasta sügisel vaid 16%. Ettekanne näitab, (1) millised konkreetsed asjaolud takistavad põhiliselt Ukraina põgenike tööalast ja sotsiaalset lõimumist Šveitsis, (2) kuidas kodanikuühiskonna lõimumispotentsiaali on selles kontekstis suuresti ignoreeritud ja (3) millised oleksid paremad ettevaatusabinõud.

Psühhosotsiaalne integratsioon: traumateadlik vaade sõjapõgenike integratsioonile

Sõjapõgenike ja varjupaigataotlejate psühhosotsiaalsed vajadused jäetakse sageli kõrvale, sest esmalt püütakse tagada nende pakilisemate vajaduste katmine uude riiki saabumisel. Ometi mõjutab sõjapõgenike kogetud trauma sageli nii põgenike võimet uue keskkonnaga kohaneda kui ka lõimumist toetavaid humanitaarabitöötajaid. Ukraina, Süüria, Afganistani ja teiste näidete põhjal uuritakse põgenike psühhosotsiaalsete vajaduste katmise probleeme ning vaadeldakse parimaid kogemusi nende lahendamisel lihtsate, kuid tõhusate traumateadlike tugisüsteemide abil.

Põgenike integratsioon Kesk-Euroopas: milline on sisserändajaid ja põgenikke käsitlevate mõttevahetuste mõju?

Sageli väidetakse, et sisserändajaid ja põgenikke käsitlevad mõttevahetused mõjutavad oluliselt avalikku arvamust nende suhtes ja sellest tulenevalt ka põgenike integreerumist vastuvõtvasse ühiskonda. Ettekandes vaadeldakse sisserändajate ja põgenikega seotud mõttevahetusi Kesk-Euroopas kahel perioodil: (1) põgenike kriis ELis 2015–2016 ja (2) Venemaa agressioon Ukrainas. Tuuakse esile märkimisväärsed erinevused nende kahe perioodi vahel selles, kuidas poliitikud ja ühiskond sisserändajaid ja põgenikke kujutasid. Need erinevused mõjutasid omakorda eduka integratsiooni tõenäosust mainitud perioodidel

Võimaluste kasutamine: Põhja-Saksa linna Flensburgi juhtumiuuring ning edukate lõimumisprojektide ja -algatuste näited

Ettekandes vaadeldakse edukaimaid lõimumispoliitikaid ja -algatusi, mis on välja töötatud põgenike toetamiseks. Käsitletakse põgenike väljakutseid Saksamaal ning lahendusi, mis on loodud riigi, kodanikuühiskonna ja põgenike algatusrühmade koostöös..

MODERAATOR

Püsiv usk: probleemid poliitilise stressi ajastul

Rahvusvähemuste kaitse küsimus on praegusel ajahetkel väga tundlik. Kõige olulisem ülesanne pidada jätkuvalt meeles kaasamise ja austuse põhimõtteid, mis on Euroopa väärtuste keskmes. Neid ei tohi ohverdada valitseva geopoliitika, populistlike meeleolude või rahvuslike meeleolude elavnemise tingimustes. Vähemuste käsitlemine sotsiaalse, keelelise või haridusliku probleemina ei ole pikaajalise kooseksisteerimise kontekstis lahendus. Enamuse ja vähemuse suhted ei ole kunagi ühepoolne küsimus, kus ainult üks pool peab tegutsema või on süüdi. Vähemuste julgeolekustamine on eriti ohtlik nähtus praeguses olukorras, kus vähemuste kogukondi peetakse põhimõtteliselt kahtlaseks ja neid tuleb sundida valima pooli või näitama üles erilist lojaalsust, et olla aktsepteeritud. Kollektiivne süüdistamine või süütunne ei tohi muutuda uueks normiks.

Projekt ENABLE – ühendades parimaid integratsioonimeetodeid Euroopa Liidus ja väljaspool seda

Projekt ENABLE (ENABLing School Integration of migrant and refugee children through social and Emotional learning interventions to address psychosocial trauma – Sisserändajate ja põgenike laste koolidesse integreerimine sotsiaalse ja emotsionaalse koolituse kaudu, kus käsitletakse psühhosotsiaalset traumat) on uuenduslik lähenemine ajal, mil miljonid inimesed on oma kodudest lahkunud sõja, konflikti, tagakiusamise, vaesuse või kliimamuutuse pärast parema elu lootuses. UNICEFi andmetel on iga kaheksas sisserändaja laps. Just selles etapis mängib projekt ENABLE olulist rolli sisserändajate, põgenike ja ümberasustatud laste psühhosotsiaalsete traumade ravimisel. Seda tunnustatakse institutsioonina, mis suudab edendada vastupidavust ning parendada õpilaste sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, õpetades seega lapsi looma teiste inimestega usalduslikke suhteid, aidates samal ajal arendada enesekindlust ja tunnete juhtimise oskusi.

Head tavad: kvaliteedikriteeriumid ja kohandatavus

Euroopa lõimumispoliitikas on olulisel kohal integratsiooni toetamise parimad tavad, üksteiselt õppimine ja järeleproovitud praktikate ülekandmine, mis on ühtlasi pälvinud nii praktikute kui ka poliitikakujundajate tähelepanu. Sageli jääb aga ebaselgeks, mida ’hea tava’ tähendab. Samuti on üllatavalt haruldane mujal loodud mudeli kohandamine ja oskusteabe otsene ülekandmine, arvestades Euroopas rakendatud arvukaid lõimumistavasid ja -poliitikat. Toetudes peamiselt projekti „Jätkusuutlikud lõimumistavad“ (SPRING) tulemustele, selle töövahenditele ja selles käigus hinnatud tavade andmebaasile, tuuakse ettekandes esile heade tavade kvaliteedikriteeriumid ja tingimused, mille puhul näidispraktikad aitavad innustada uute tavade arendamist.

Pagulaste tõhus kaasamine: kohalikul tasandil osaluse suurendamine

Ettekanne tutvustab UNHCR-i ja Migratsioonipoliitika Grupi loodud praktilist juhendit pagulastega kohalikul tasandil tegelevatele organisatsioonidele, et innustada neid kaasama pagulasi. Juhend tugineb omavalitsuste ja kohalikul tasandil tegutsejate elulistele kogemustele, kuidas riiklik poliitika muuta praktilisteks lahenduseks, näiteks sobiva eluaseme leidmine, dokumentide vormistamine ning sotsiaalne ja majanduslik kaasatus. Juhendis pakutud lahendused toimivad kõige paremini siis, kui nende kujundamisse ja arendamisse on igati kaasatud ka pagulased.

MODERAATOR

Kes on sõja ajal ‘meie inimesed’?

Venemaa agressioonisõda Ukrainas mõjutab oluliselt ka Eesti ühiskonna integratsiooni, sest on tekitanud kõrgendatud sotsiaalse tellimuse mõtestada rahvussuhteid läbi ‘meie’ versus ‘nemad’ terava vastanduse. Kuigi nii enamus- kui ka vähemusrahvused jagunevad sisemiselt erinevate hoiakutega gruppideks, milles võib eristada nii radikaalset kui ka mõõdukat suunda, võimendab sõja kontekstis kujunenud ‘kuum situatsioon’ tendentsi tajuda teist poolt ühe homogeense tervikuna, keda nähakse selle radikaalse suuna võtmes. Antud ettekanne analüüsib EV riigikantselei ja Friedrich Eberti Fondi poolt viimastel aastatel tellitud arvamusküsitlusi põletavatel poliitilistel teemadel ning esitab kolm keskset väidet: 1) nn. ‘meie inimeste’ kategooriat ei tohiks sisustada rahvustunnuse alusel, nagu Eesti avalikus debatis kiputakse sageli tegema, st. keskseks integratsiooniprobleemiks on mitte rahvus, vaid radikaalsus sõltumata rahvusest; 2) eestivenelaste hoiakute dünaamikat peegeldavad andmed näitavad, et nende seas on praegu toimumas oluline identiteedimuutus Eesti riigirahva identiteedi tugevnemise suunas (eelkõige vanuse lõikes); 3) Eesti riigi integratsioonipoliitika funktsioon on toetada uuringutes nähtavaid positiivseid arenguid – ja eriti kehtib see käimasoleva koolireformi suhtes.

Väljaränne Venemaalt pärast 24. veebruari 2022

Kaks aastat pärast sõja puhkemist on Venemaa väljarändepotentsiaal peaaegu ammendunud. Uus mobilisatsioon ega suurenenud lahingutegevus ei too lähiaastatel kaasa venelaste uut väljarännet riigist. Kesk-Aasia ja Lõuna-Kaukaasia riigid seisavad silmitsi vajadusega reguleerida nõuetekohaselt venelaste sissevoolu, et saada vastuvõtvate riikidena kasu Venemaalt saabunud spetsialistide rakendamisest, süvendamata sealjuures sotsiaalseid pingeid vastuvõtvates kogukondades, mis võivad nõuda rahvusvaheliste osapoolte sekkumist. ELi riigid peavad välja töötama ühtsema strateegia riskirühmadesse kuuluvate venelaste vastuvõtmiseks ning seadusliku rände võimalused venelastele, kes võivad ELi tööturule kasu tuua.

Uus vähemus. Rändetaustata inimesed ülimitmekesises linnas

21. sajandi üks olulisemaid oskusi on õppida elama ja töötama koos inimestega, kes erinevad sinust teatud kindlate isikutunnuste poolest. Need, kes suudavad selle oskuse omandada, on edukamad, õnnelikumad ja tunnevad end paremini homsesse ülimitmekesisesse linna kuuluvat. Projektis „Becoming a Minority“ (BAM) vaadeldi, kuidas rändetaustata inimesed õppisid ‘kasutama mitmekesisust’ kuues Euroopa vähemusenamusega linnas. Kuidas nad kogevad tänapäeva ülimitmekesiseid linnu? Kuidas nad suhestuvad mitmekesisusega? Neile ja teistele teemaga seotud küsimustele vastati projekti BAM raames. Projektis leiti, et inimestel, kes on õppinud ’kasutama mitmekesisust’, on rohkem sotsiaalseid kontakte ja meeldivaid suhtlusolukordi, mille tulemus on suurem ühtekuuluvus- ja turvatunne ülimitmekesistes naabruskondades.