Lõimumiskonverents 2023: Turvalisusest ühtekuuluvuseni: lõimumise väljakutsed kriiside ajal

MIKS?

Rahvusvaheliste katsumuste taustal, alates COVID-19 pandeemiast kuni Ukrainas puhkenud sõjani, on tekkinud tungiv vajadus julgeoleku ja solidaarsuse mõistete ümbermõtestamiseks. Euroopa riigid seisavad praegu silmitsi nii sõjapõgenike ja olemasolevate rahvusvähemuste integreerimisega seotud pingetega kui ka vajadusega tagada riigi julgeolek ühiskondlikku ühtekuuluvust kahjustamata. Sõja mõju ei ole ainult geograafiline või poliitiline – see laieneb ümberasunud inimestele, kes kannavad endas isiklikke traumasid ja lootust, otsides tuge rahvastelt, kellel on juba praegu probleeme integratsiooniga.

MIS?

Konverentsil keskendutakse mitme olulise lõimumisteema põhjalikule uurimisele, pakkudes aruteluplatvormi ja parimate tavade vahetamist nii Euroopast kui ka kaugemalt. Teemade seas on: 

• lahenduste otsimine integratsiooniprobleemidele ja seniste õppetundide lahtimõtestamine;
• Ukraina sõjast põhjustatud traumad ja ümberasustatud isikute muud raskused;
• julgeoleku küsimused, mis on seotud sõjapõgenikega ja varjupaigataotlejatega ning rahumeelse kooseksisteerimise aluste tugevdamine;
• sundrände pikaajalised tagajärjed.

KES?

Konverents on mõeldud eelkõige integratsioonivaldkonna ekspertidele, poliitikakujundajatele, teadlastele, aga ka lõimumisest huvitatutele, spetsialistidele, kolmanda sektori esindajatele ning loomulikult Eesti ja välismaa üldsusele. Teretulnud on kõik, kes soovivad osaleda integratsiooniteemade aruteludel ja panustada valdkonda.

Konverentsi keskne teema

Konverentsi teemavalik peegeldab ajastut, mil Euroopa riike on tabanud kriisid, alates COVID-19 pandeemiast kuni sõjani Ukrainas. Integratsiooniküsimused on neis tingimustes senisest veelgi keerulisemad ja kiireloomulisemad. Konverents pakub aruteluplatvormi, kus kohtuvad eksperdid, teadlased ja poliitikakujundajad, kes analüüsivad, avaldavad seisukohti ning jagavad integratsiooni parimaid tavasid, tuues välja Euroopa riikide edusamme praeguste kriiside keskel. 

Euroopa Liidu riigid seisavad silmitsi keerulise küsimusega, kuidas tõmmata piir julgeoleku ja integratsiooni vahele olukorras, kus venekeelset diasporaad, varjupaigataotlejaid ja sisserändajaid käsitletakse sageli riskina. Selline lähenemine võib omakorda tõsta ühiskonna enamuse seas tajutud ohu taset ja mõjutada poliitilisi otsuseid.

Kriisid kiirendavad protsesse, mistõttu on riikides nagu Eesti ja Läti ülioluline viia läbi haridusreform, pakkuda võrdseid võimalusi nii kohalikele rahvusvähemustele kui ka uutele sisserändajatele, austades samas nende kogukonna identiteeti, kuid lõimides nad siiski enamusrahva kultuuri- ja keeleruumi.

Kõik kõnealused teemad – pandeemia, sõda, julgeolek ja rahvusvähemuste haridus – lõhestavad ühiskonda, kuid konverents ei keskendu üksnes probleemidele, vaid ka võimalustele, kuidas taastada ühtekuuluvus ja säilitada ühiskonna terviklikkus. 

Konverents koosneb neljast omavahel seotud arutelust: esimene keskendub praeguse pagulaskriisi sotsiaalsetele ja majanduslikele väljakutsetele, teine pagulaste integreerimise teaduslikele ja praktilistele aspektidele, kolmas julgeoleku tagamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seosele ning neljas haridusreformi ja keeleõppe rollile integratsioonis.

Interdistsiplinaarsetel aruteludel otsitakse lahendusi, mis viiksid stabiilsema ja ühtsema tuleviku poole, vaatamata praegustele ja tulevastele katsumustele.

Arutelude ülevaade

Esimene arutelu: Sundrändega seotud probleemid: sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid

Arutelu käsitleb pagulaskriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõõdet, keskendudes sundrände pikaajalistele tagajärgedele. Uuritakse, kuidas sõda Ukrainas on teravdanud ümberasunutega seotud probleeme, alates nende isiklikest traumadest kuni majandusliku integratsioonini. Samuti kirjeldatakse sundrände tohutut survet Euroopa riikide sotsiaal-, haridus- ja tervishoiusüsteemidele.

Teine arutelu: Sõjapõgenike integreerimine: teaduslik lähenemine vs. praktika

Arutelus analüüsitakse pagulaste integreerimise teaduslikku ja praktilist lähenemist ning Euroopa riikide lõimimisvaldkonna edusamme Ukrainas toimuva sõja kontekstis. Teoreetilisi mudeleid kõrvutatakse praktiliste näidetega, keskendudes oskustele ja teadmistele, mida on tarvis sõjapõgenike abistamisel. Arutelus tuuakse välja, kuidas saavad teadusuuringud toetada kohapealseid tegevusi COVIDi-järgsel ajal, mil integratsiooniküsimused on varasemast keerulisemad ja pakilisemad.

Kolmas arutelu: Sotsiaalne ühtekuuluvus ja riigi julgeolek: kust jookseb piir?

Arutelu keskendub vajadusele leida tasakaal riigi julgeoleku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse vahel, eriti venekeelse diasporaa, varjupaigataotlejate ja sisserändajate kontekstis. Neid rühmi vaadeldakse sageli riskina, mis omakorda tõstab ühiskonna enamuse seas tajutud ohu taset ja võib mõjutada poliitilisi otsuseid. Arutelu käigus uuritakse, kuidas tõmmata piir julgeoleku ja integratsiooni vahele nii, et saavutada rahumeelne kooseksisteerimine, mis ei ohusta riigi julgeolekut.

Neljas arutelu: Parimad lõimumisviisid Euroopa Liidus ja väljaspool seda

Arutelus käsitletakse parimaid integratsioonitavasid Euroopa Liidus ja väljaspool seda. Selleks, et tulla toime pandeemia ja geopoliitiliste kriiside põhjustatud probleemidega, on oluline väärtustada järeleproovitud toimivaid tegevusi, mis toetavad ja tugevdavad meie maailma. Rahvusvahelises võrgustiku parimate tavade hulgas vaadeldakse hariduse rolli integratsioonis. Tuuakse välja strateegiad, mis pakuvad võrdseid võimalusi nii kohalikele rahvusvähemustele kui ka uus-sisserändajatele ja tagavad kogukonna identiteedi säilimise. Arutelu eesmärk on leida universaalseid lahendusi, mis edendavad ühiskonna vastupanuvõimet, ühtsust ja üksmeelt erinevate kriiside ajal.